Põnevatest seiklustest pole veel märkigi. Muidu on elu kena ja kõik OK, aga siin on liiga rahulik. Inimesed on isegi ärritavalt rahulikud ja üliviisakad. Minu varjatud ja alateadliku brasiillase-iseloomuga ei taha see kuidagi kokku sobituda. Tunnen end pisut vales elemendis. Lisaks peaks kõigest ju aru saama - ikkagi inglise keel ju - ning kultuur pole tead-mis-erinev eestlaste omast. Aga siin saarel käib kõik ikka omamoodi: liiklus "valel" pool, kõnepruuk harjumatu jne. Pean endale meelde tuletama, et ma ei räägiks nagu ameeriklased. :)Tundub, et kultuurišokk hakkab minuni juba nüüd jõudma, kuigi eeldasin, et see võtab märksa kauem aega. Aga võib-olla on kõik see tingitud vaid harjumatu elutempo muutusega. Muud midagi. Elame-näeme! Samas olen tänulik, et see armas pererahvas on mind üleüldse oma hõlma alla võtnud ja oma kindlusse lubanud, kus saan omaenda elu ära organiseerida ja loodetavasti ka seada kindlat alust oma tulevikule. Täna sain näiteks hulganisti tööavaldusi ära saadetud. Loodame parimat!