1) imetlus kõige uue ja põneva suhtes;
2) reaalsuse kogemine (inimesed, suhted, kultuur jms toimib siin hoopis teistmoodi);
3) koduigatsus ("kodus oli parem!");
4) leppimine ("mis mul muud üle jääb?!").
2 kuud on möödunud sellest, kui end Inglismaale sisse seadma hakkasin. Ja peab tõdema, et tunnen mingil määral koduigatsust. See ei ole aga niivõrd "laske-mind-ometi-koju-tagasi" igatsus, vaid pigem tõdemus, et mõned asjad on kodusel Eestimaal ikka (tunduvalt) paremad. Seega usun, et olen jõudnud eelnevalt mainitud 3. etapini.
Mida olen hakanud viimasel ajal igatsema ning mida olen siin elades nii väga hindama õppinud:
- sõbrad ja võimalus nendega iganädalaselt kokku saada või spontaanselt kusagil suvalises kohvikus tunniks-paariks jutustama jääda;
- meri (või ükskõik, missugune suurem veekogu, mis oleks jalutuskäigu kaugusel!);
- trammid, need vanad ja kolisevad, mis mööda Tallinnat ringi liiguvad;
- väike kodupood CoMarket, kuhu jõuaks vaid paari minutiga;
- harjumuspärased kaubamärgid (ehk tooted, mille maitset ja mõju tean ja hindan);
- kaltsukad, mille abil vähese raha eest oma garderoobi uuendada saaks;
- mugav asjaajamine, mis toimib kiirelt (tihtipeale vaid interneti vahendusel).
Siinkohal suured tänud Avele, kes hiljuti külas käis ja tatrahelbeid tõi! See isu on nüüd mõneks ajaks rahuldatud. ;)
Samas hindan äsjamainitud kogemust. Minu üks peamistest põhjustest mõneks ajaks Eestist ära minna oli soov õppida iseend (ja oma kultuuri) paremini tundma.
Ja mingil määral on see minu siinveedetud aja jooksul (ja siin kogetu põhjal) tõepoolest täide läinud:
- olen näinud, et inimene üldjuhul mujale kolides ei muutu. Seega olen õppinud eristama enda iseloomust ja olemusest tingitud käitumist keskkonnast tingitud käitumismustritest;
- olen hakanud selgemalt nägema, mis mulle tõepoolest meeldib, mida elust ootan jms ning vastavalt sellele tõdemusele prioriteete paika panema ning reaalsemalt plaane tegema;
- olen õppinud elu Eestis rohkem hindama;
- õpin jätkuvalt end ümbritsevat (ja ka iseend) teisest perspektiivist nägema.
Tõepoolest, mõnikord on tarvis kaugemale minna, et hinnata seda, mis sul on kodus käepärast.
