Sunday, December 7, 2014

11 nädalat ...

... olen nüüdseks Inglismaal veetnud .
Hiljuti öeldi mulle, et on juba aru saada, et olen siin piirkonnas mõnda aega elanud. Nimelt ameerikalik hääldus on tublisti hääbunud, kasutasin jutu sees nii muuseas ameerikaliku "guy" asemel kohalikumat "lad" ja mõistan väljendit "ay(e) up me duck!" (East Midlands'i piirkonnale omane tervitus).
Lisaks on mul välja kujunenud lemmiksaated, rääkimine ei nõua üldjuhul pingutust, teen vähem vigu sõnade hääldamisel ning kirikus on suur hulk tuttavaid nägusid, kellede taustast või tegemistest juba üht-teist tean. Eile sain kirikus ka oma esimese jõulukaarti - armas väike meenutus ühelt perelt.

Sport
Kui aasta aega tagasi, enne maailmakarikavõistlusi, ei olnud ma isegi suur jalgpallifänn (rääkimata teistest spordialadest), siis nüüd ootan põnevusega kevadet, et näha uusi ragbi liiga (rugby league) mänge. NB! Siinkohal ei tohi liigamänge mitte segi ajada ragbi liiduga (rugby union) - mäng on üldjoontes sarnane, aga reeglid on erinevad. Lemmikmeeskonnaks on (paratamatult, siin majas elamise tulemusel) kujunenud Wigan Warriors, lisaks elan kaasa Uus-Meremaa rahvuskoondise mängudele.

Elu väikelinnas
Viimase kuu suuremateks või põnevamateks sündmused paikkonna elus on olnud näiteks Guy Fawkes'i päev 5. novembril (nn Püssirohuvandenõu läbikukkumise päev aastast 1605), mida tähistatakse üldjuhul tulevärgiga. Ilutulestik aga ei piirdu ainult eelnimetatud päevaga ning näiteks kohalikus metodisti kirikus, kus regulaarselt käin, on saanud traditsiooniks 5. novembrile järgneval laupäeval korraldada "Chilli cook-off and fireworks party" ehk isetehtud chilli con carne võistlus ainult meestele, mis lõppeb ilutulestikuga. Sel aastal sai valida parima võistleja 3 kategoorias: teravaim chilli, maitsvaim chilli ning nägusaim (šarmantseim) kokk.
Kohaliku linnakese aasta tähtsaimaks sündmuseks on detsembri algul toimuv jõuluparaad, mille käigus sõidab jõuluvana ("Father Christmas", nagu siinmail teda kutsutakse) läbi linna, keskväljakul on midagi mini-laada taolist, kohalikus anglikaani kirikus on jõulukuusenäitus ning siin-seal võib kohata jõululaule esitavaid ansambleid. Ürituse suurejoonelisus ei küündi kaugeltki eestlaste laulupeo-traditsiooni lähedale, kuid kohaliku rahva ajab sündmus tänavatele küll. Imestasin, et linnas üleüldse nii palju rahvast elab, nagu paraadi jooksul näha võis, sest tavaliselt on tänavad pooltühjad.  

Ilm
Aeg-ajalt igatsen lund. Eestis sadas esimene lumi maha juba 2 nädalat tagasi, siin on siiani olnud vaid paar üksikut hommikut, kus katused ja autoaknad härmas - enne seda, kui piisavalt soe päike need üles sulatas. Viimaste nädalate jooksul olen juba mitmel korral tundnud vajadust müts pähe ja kindad kätte ajada.
Aeg-ajalt tõotab säravsinine ja täiesti selge hommikutaevas ilusat päeva. Aga sellegipoolest võib taevas pärastlõunaks olla vesihall ja pisut vihma alla saata. Nagu näiteks täna.

Eesti keel
Kuigi pererahvaga õpime pea iga päev pisut eesti keelt - kas õhtusöögilauas või niisama möödaminnes - siis täna õhtul annan oma esimese eesti keele tunni tuttavatest koosnevale väikegrupile. Nagu siinmail kohane, on kaasatud ka tee ja küpsised. Ootan seda uut kogemust väikese kartuse ja suure põnevusega.  

No comments:

Post a Comment