Tahaks nii pikalt ja põhjalikult kirjutada kõigest, mis siin Inglismaal vahepeal toimunud on, mida näinud-teinud olen, aga elu on nii kiireks läinud, et ei ole saanud mahti. Loodan kunagi lähiajal kirjutada ka sellest, kuidas aastavahetuse ja esimesed jaanuari nädalad Eestis veetsin ning mida ma jaanuaris-veebruaris näinud ja teinud olen (eriti tahaks rääkida Londonis käigust), aga see võib veel aega võtta. Seega lühidalt hetkeolukorrast.
Käes on märts!
Ütlemine "plirts-plärts, käes on märts!" siinkandis ei kehti. Sel lihtsalt põhjusel, et siin pole olnud niipalju lund. Ei mäletagi, millal lumi viimati maha jäi. Äkki jaanuaris, pärast vihmasemat ja soojemat perioodi? Kui tali tuli pikalt ja jõudis hilja (minu jaoks jõuluajal, kui maa esimest korda lumest valge oli), siis ka kevad tuleb pikalt, kuigi algas vara. Esimene (ja praeguseni ainuke) lumikelluke meie taga-aias on õitsenud vist juba kuu aega. Selle lähedal on aga üsna palju rohelisi (nartsissi?) varsi. Ilm on juba mõnusalt soojapoolne, linnud vahel lausa kisavad rõõmust ... aga see ei tähenda, et lähinädalatel ilm väga kõikuda ei võiks - nagu Inglismaale kohane. Näiteks esmaspäeval, kui looduses jalutamas käisime, vaheldusid päikesepaistega lühikesed vihma-/lume-/rahehood, aga metsaalust kaunistasid mõnusad lumikellukestepuhmad ja violetsed krookused. Mis aga minu jaoks kevade jõudsat tulekut näitas oli üks kärbes, keda täna läbi akna nägin. :)
Üldiselt olen aru saanud, et tunnen end siin juba väga koduselt. Kui hiljuti kojusõiduks pileteid uurisin, tundsin väikest kurbust, et siit lahkuma pean - lõpuks on tekkinud sõbrad, tunnen end kasulikuna ja vajalikuna ning orienteerun kodu ümbruses üsna hästi. Aga püüan oma viimasest paarist kuust võtta, mis võtta annab ja sealhulgas aidata oma õpilasi eesti keelega nii hästi kui oskan.
Järgmise korrani!
No comments:
Post a Comment