Sunday, March 13, 2016

Teel tähtede poole

Järgmise korrani ehk näeme 2 aasta pärast, Eesti ja sõbrad! 
Kalli sõbrannaga Tallinna lennujaamas, 11. august 2015


Järgnevalt paar lühikest lõigukest esimestest reisimuljetest, mis kirja said. 

12.august 2015. Esimene päev Aafrikas


Addis Abeba, Etioopia
Raske uskuda, et siin olen. Hakkas kohale jõudma, kui teisipäeva õhtul asusin teele Frankfurdist Etioopia poole. Naljakas tunne on olla üks vähestest valgenahalistest lennujaamas. Nägin üht sääske, puhusin eemale. Meenus, et siin võivad need ju ohtlikud olla. Mugavustega lennujaamad on möödas. Kraanivett ei jooda.

Muljed lennukist: 
Raske oli uskuda infolehte, aga jalad läksidki lennureisi ajal paiste ja tenniseid oli hiljem raske jalga saada. Lendasin Mt. Kilimanjarost mööda, suur osa sellest oli pealpool pilvi ja tipud lumised. Ekvaatori ületasin ka enne lõunat. Naljakas, et minu lähedal istuvad vanemad räägivad omavahel kohalikku keelt, aga lastega vaid inglise keelt. 

Harare, Zimbabwe 
Internet kehv. Pea olematu. Tunnen neile kaasa. Hetkel tunnen endale kaasa. Palju uusi inimesi, palju uusi nimesid ja lugusid. Kohtasin neiut, kes läheb sama programmi raames kaheks aastaks Eestisse teenima! J 
Õpin natuke hispaania keelt, sest jagan tuba Lauraga Kolumbiast ja samas õpime kohalikke šonakeelseid väljendeid. Zimbabwe on ülikuiv. Pikka aega vist põud olnud. Päeval soe ja pilvitu (Eesti mõnus suveilm), aga erinevalt minu varasemast arusaamast, et igal pool Aafrikas on kogu aeg palav, peab pika pidžaamaga magama minema, sest öösiti on üsna jahe.  
Kõik on nii viisakalt riides ja sätitud. Mina jõudsin pikalt reisilt kohale pesemata, meigita, sassis juuste ja teksadega. Olen üliväsinud. 

13. august 
Palju uusi inimesi, umbes pooled nimed on vist nüüdseks peas. Samas ei uskunudki, et võin aafriklastel juba varsti nii lihtsalt vahet teha (riikide meeldejätmisega on veel raskusi). Palju aktsente ja tihti on raske aru saada. Paljud noormehed on viigipükste ja triiksärgiga, mõned isegi rahvariietes. Toit on hea! Tore avastus, et Zimbabwes toimib Metodisti kiriku all tegutsev Africa University ("Aafrika Ülikool"). 

14. august 
Oli pikk päev, mis läks tegelikult kiirelt ja põnevalt. Kes oleks arvanud, et isegi mul on hommikuti ja õhtuti seal T-särgiga jahe! Õhtul õpetasin rahvale seltskonnamänge. J 

15. august
Pikk päev ja palju infot, aga tore on järjest erinevate inimestega koos töötada. Jagasime väikegruppides oma elulugusid. Crazy zumba tantsuõhtu pani päevale hea punkti. Homme vara kirikusse ja hommikusöök on kl 6. 

...
Ja nii möödusid kolm treeningnädalat Zimbabwes nagu lennates, igapäevaselt uute inimeste ja kultuuridega tuttavamaks saades, koos õppides, arutades, naerdes, lauldes, tantsides, töötades ja meeldivat aega veetes. 



No comments:

Post a Comment