Nüüdseks - kui juba 2. nädala teine pool käsil - saan natuke eelmist postitust täpsustada ja täiustada. Lisaks mõned tähelepanekud siinsest elust enesest.
1) Tööd pole ikka leidnud. Aga see ei tähenda, et ma täiesti töötu oleks olnud. Sel nädalal olen iga päev vähemalt paar tunnikest saanud tööd teha . Eesti tööandjatele, kuid siiski. See on suur tänupõhjus!
Töökuulutusi läbi vaadates ja kandideerides olen kaks korda ka "ora osta astunud". Esimesel puhul nägin - oh, lahe, digitaalse fotograafia kursus. Hinda polnud ja mina naiivse eestlasena arvasin, et tasuta loomulikult. :) Aga ei, järgmisel hommikul helistati ja püüti siis mõista anda, et tänu selles-ja-selles töökuulutuste portaalis enda registreerimisele saan £250 maksva internetipõhise kursuse vaid £50 eest! Mina siis püüdsin seletada, et hetkel on mul vaid tööd vaja ja raha selleks kursuseks välja käia ei ole. Meeldiva häälega noormees püüdis kogu hingest seda maha müüa, aga kui ei, siis ei.
Teisel juhul kandideerisin enda arust ühele töökohale kui selgus, et taas on tegu pakkumisega, kus esmalt pead läbima kursused, mis ei ole üldse mitte odavad. Minu rahakott ei suudaks selle eest isegi 1/10 välja käia. Lisaks ei ole kursused läbinuna 100% kindlust, et tööd saad. Eks siis edaspidi olen targem ja ei ole nii innukas end igale poole "tööle" registreerima. Eriti, kui esmapilgul kõik väga lihtne tundub.
2) Lisaks villastele sokkidele sain endale mõnusad soojad sussid, mille üle jalad on veelgi rõõmsamad. Mina loomulikult ka. :) Kui need eile kätte sain, olin nagu väike laps kommipoes - õnnelik ja nägu naerul. :)
Käisime nädalavahetusel perega (ehk "vanematega", sest üks peretütardest on abielus ja ära kolinud, teine ülikoolis, kus ta ka enamus ajast ka viibib) kohalikus Tesco supermarketis. Leidsin ilusad sussid, mis ma kohe oleks ära ostnud, sest lisaks ilusale välimusele ja soojale sisemusele olid nad 25% allahinnatud! Aga oh häda, minu suurust ei olnud. Kõik puha liiga väiksed. Sai siis nädalavahetusel poeketi kodulehel tellimus sisse antud ja uuel nädalal poodi järele mindud. Mina seda ise küll ei teinud, sest lahke pererahvas korraldas asja ära, aga sellegipoolest oh, seda rõõmu, kui uued sussid jalga sain! Palju rõõmu (pealtnäha) väikestest asjadest. :) Aga eks see ilm väga palju soojemaks ka lähe. Kuigi olen siin meeldivat (pisut jaheda) suve jätku saanud nautida, lubas ilmateade homseks lähema aja viimast päikselist päeva.
3) Ka täna sain kirikus klaverit mängimas käia. Oh, oleks vaid omal kodus klaver! Olen veendunud, et veedaksin sellega koos tunde.
Ja paar päeva tagasi sain taas ka niisama jalutamas käia siin lähedal asuvate põldude vahel. Seal võib end nii ära unustada, et ei saagi aru, et Eestist ära oleks. Loodus väga ei erine. Mõned linnud on vaid sellised, mida kodumaal kohanud ei ole.
4) Olen mõistnud, et brittidele meeldib privaatsus. Ma teadsin seda ka varemalt, aga tõepoolest meeldib. Seega on arusaadav, miks nende jaoks (vähemalt pärast II maailmasõda) on ülimalt tähtis võimalikult kiiresti oma maja soetamine. Muide, isegi postkontoris oli leti juures silt kirjaga "austa teiste klientide privaatsust ja astu sammuke tahapoole" vms.
5) Siinsed toidud on maitselt kangemad (või tugevama maitsega), kui Eestis. Ei oleks küll seda ennem arvanud, aga nii tõesti on. Ka pererahvas ise mainis, et nende jaoks olid Eesti toidud kohati pisut magedad. Kui mina jooksin tugevamaitselise prae kõrvale mahedamat (ja mahendavat) piima, siis siin juuakse näiteks magusat mahla.
6) Kella-viie-tee ehk lihtsalt tea, nagu seda kutsutakse, ei tähenda lihtsat teejoomist ja kellaaeg võib olla ka hilisem. Tea is ready! kuulen siis, kui õhtusöök on valmis ja mind lauda kutsutakse. Sest teed (piimaga loomulikult) võib ju igal ajal juua. Hommikusöögi kõrvale, pärast hommikusööki, enne ja pärast lõunasööki, pärast õhtusööki - nt koogi kõrvale. Hiljuti tuli pereisaga valgest teest juttu ja tema ei uskunud, et selline asi üleüldse olemas on. Ühel päeval siis tutvustasin seda talle poes ja ostsin ühe paki koju kaasa. Siin vist väga see levinud ei ole, sest pereema, kes õhtul töölt koju jõudis ja poest läbi oli käinud, saabus täpselt samasuguse valge tee pakiga. Nüüd on meil kodus "teevalik". Ühte sorti musta ja ühte sorti valget teed. :)
Nii palju selleks korraks. Jätkuvalt hoian silmad-kõrvad lahti nii kultuurilistele kui ka keelelistele eripäradele ning võimalikele tööpakkumistele.
No comments:
Post a Comment