Kohalike teleuudiste põhilisteks teemadeks on uus erakond Ukip, mis tundub ka teiste erakondade valijaid massiliselt enda poole võitvat, Lääne-Aafrikat laastav Ebola viirus, mis kardetavasti on levinud ka Euroopa mandrile ning sõda Türgi-Süüria piiri ääres Kobane linnas. Eesti uudistes ei näe suuresti muud midagi, kui kooseluseaduse ümber madistamist ning Brasiilias valitakse (uut) presidenti.
Seega tundub vahel lausa tühine, et mina mõtisklen taoliste nähtuste üle, nagu kahe nupuga kraanikausid (millest mina kasutan üldjuhul vaid üht - sooja vee tarvis), "valelt" poolt tulevad bussid, "postiauk" maja välisukse sees ning miks inglased ütlevad half-ten (pool kümme), kui tegelikult on kell 10.30. Ja kuidas harjutada tundide kaupa kitarri nii, et ranne ei valutaks ja näpuotsad vastu peaks. Kas peaksin kõik värsked töökuulutused läbi vaatama ja taas kord hakkama oma CV-sid ja avaldusi saatma? Või lihtsalt aja maha võtma? Elu on niigi üürike ning viimasel ajal olen otsustanud just sedasama võimalust nautida - kuhugi kiirustamata inimestega vestelda, joonistada, kirjutada, muusikat kuulata ja pilli mängida, värskes õhus jalutada, koristada ja süüa teha.
Kõige selle juures on hea teada, et kuigi meie väikesed liigutused, mured ja mõtted tunduvad maailma mastaabis tühised, oleme me väärtuslikumad kui kaarnad, kes ei külva ega lõika, neil ei ole varakambrit ega aita, ning Jumal toidab neid. Või varblased - pealtnäha üsna tähtsusetud linnukesed, kuid kelledest ükski ei lange maha ilma Jumala teadmata. Aga meie juuksekarvadki on kõik ära loetud! Jumal on Piibli kaudu meile öelnud, et me oleme enam väärt kui palju varblasi.
Lausa kohutav on mõelda, kui palju me tihtipeale muretseme ... lisamata oma elule seeläbi sekunditki. Kui usaldame Jumalat, siis hoolitseb Tema meie eest niikuinii. Ärme siis lange (sügis)masendusse ja negatiivsusesse, vaid laseme Temal oma elu juhtida! Nii võime kogeda täisväärtuslikku elu.
No comments:
Post a Comment