Tagasi ... kodus?

Järgnes aeg, mil olin pisut segaduses. Arvasin, et olin kodus, kuid tunne oli teine. Kodu oli mulle võõraks jäänud... või mina kodule? Pidin taas kohanema, sest harjumusel on tugev jõud ja pea 8 kuud eemal andis tunda. 

Minu esmaseks peamiseks kohustuseks sai oma maakodu eest hoolitsemine, sest teised pereliikmed olid mõneks ajaks eemal. Juba tundsin puudust regulaarsest teejoomisest ja õhtusöögist perega – süüa tegin ise ja nüüd peamiselt vaid endale. Paljude sõpradega kokku saamiseks pidin sõitma bussiga teise Eesti otsa. Igahommikuse mugavuse - duši all käimise - asemel kütsin endale sauna. Rutiin oli segi paisatud, sõbrad eemal, peamisteks seltsilisteks vaid kassid, koerad ja putukad, kellest Inglismaal puudust ma ei tundnud. Kuid siin olin ma sündinud ja üles kasvanud. See oli elu, millega olin varem harjunud. 

Maakodus on alati midagi teha, eriti suvel - puid riita laduda, toas sipelgatega võidelda, muru niita, taimi kasta, mesilastarusid korrastada (lootes, et mõni pere peagi sisse kolib), pesu pesemiseks ilma jälgida, ahju kütta jne jne. Muuhulgas pidin aeg-ajalt ka püssiga võõrast kassi jahtima, kes meie kassidele kallale kippus ning välja nuputama, mida teha (mitte suitsu)saunaahjuga, mis kütmise algul enamasti tugevalt suitsu sisse ajas. Kõige harjumatum oli nüüd aga üksi elamine, mis siis, et vaid juuni alguseni.

Nädal kodus oldud, leidsin internetist sõnumi, mis kirjeldas kõige täpsemalt, mida parasjagu tundsin: 

Tõlge: Sa ei ole enam iial 100% kodus, sest tükike su südamest on alati mujal. Seda hinda maksad sa rikkuse eest, et sul on maailma eri paigus inimesi, keda tead ja pead kalliks.

Peagi aga haarasid mu tähelepanu ka muud võimalused ja kohustused, mis aitasid mul omaenda kodu(maa)ga uuesti kohaneda - sõbrad olid pikka aega mind tagasi oodanud ning ka tõlketööd jätkus. Lisaks erinevad laagrid, koolitused ja koosolekud, kokkusaamised ning ka mitu jutlust, tänu millele jõudsin suvega pea terve Eesti läbi sõita. Teadsin, et sügisest ootavad mind uued väljakutsed seoses misjonitööga ning seega oli mõistlik seda suve nautida nii palju, kui vähegi võimalik.